Huvudinnehåll start

Ná oassálastá sámediggeválggas 2025

Bellodagat, joavkkut dahje sullasaš lihtut mat háliidit oassálastit válgii Sámediggái dárbbahit dieđihit iežaset namahusa ja iežaset evttohasaid Válgaeiseváldái. Don guhte dieđihuvvot evttohassan dárbbahat maid dohkkehit dieđiheami dan nu gohččoduvvon čilgehusa bokte.

Dieđihehpet vai beassabehtet oassálastit sámediggeválggas njukčamánu 1 beaivvi 2025 rájis

Visot joavkkut, bellodagat ja sullasaš lihtut fertejit dieđihit iežaset namahusa ja evttohasaid vai galget registrerejuvvot válgii Sámediggái. Seammás bellodagat diŋgojit iežaset válgalihpuid.

Din evttohasat fertejit leat mielde dan loahpalaš jienastuslogus mii ásahuvvo maŋemusat njukčamánu 1 beaivvi 2025. Válgaeiseváldi mearrida din namahusa ja evttohasaid dieđiheamis go jienastuslohku lea ásahuvvon. Danne lea buorre jus guođđibehtet sisa din dieđiheami ovdal njukčamánu 1 beaivvi 2025.

Maŋemus beaivi guođđit sisa din dieđiheami lea mánnodaga njukčamánu 10 beaivvi 2025.

Muitte ahte lea oanehis áigi Válgaeiseváldái gieđahallat áššiid ovdal go válgalihput galge prentejuvvot vai galget geargat sáddet daid jienastangoarttaiguin. Guođe danne dievaslaš dieđiheami vai gieđahallan manná njuovžilit.

Dieđihehpet din bellodatnamahusa ja evttohasaid

Joavku, bellodat dahje sullasaš lihttu galgá guođđit čuovvovaš áššebáhpiriid vai galgá oažžut iežat namahusa čálihuvvon:

  • Skovvi Dieđiheapmi namahusas ja evttohasain (Anmälan av beteckning och kandidater).
    • Jus namahus sisdoallá symbola de galgabehtet sáddet dan svg- dahje eps-hámis (ivnnis dahje čáhppesvilges).
  • Kopiija beavdegirjjis joavkkus, bellodagas dahje sullasaš lihtus gos boahtá ovdan:
    • makkár namahus galgá leat jovkui, bellodahkii dahje dan sullasaš lihttui
    • gii lea dohkálaš ovddasteaddji dieđiheami ráhkadit
    • geas lea ovddasvástádus válgalihppodárkkisteamis (jus iežá go dohkálaš ovddasteaddji).
  • Skovvi Evttohaslisttu daid evttohasaiguin mat galge prentejuvvot válgalihpuide (Kandidatlista med de kandidater som ska tryckas på valsedlar). Jus bellodagas leat máŋga listtut de galgabehtet bidjat nummariid listtuide.
  • Čilgehus - miehtan dieđiheapmái evttohasas visot dieđihuvvon evttohasain. Čilgehusaid sáhttibehtet guođđit skovi bokte dahje digitálalaččat.

Skovit gávdnojit dušše ruoŧagillii.


Ođđa joavkkut, bellodagat dahje sullasaš lihtut fertejit guođđit sisa doarjaga

Dat joavkkut, bellodagat dahje sullasaš lihtut main dálá mandáhtaáigodagas ii leat mandáhta Sámedikkis rehkenastojit dego ođđa bellodagat ja galget namahusa dieđiheami lassin bidjat mildosii:

  1. Kopiija bellodaga beavdegirjjis mii vuoseha makkár namahus galgá registrerejuvvot.
  2. Skovvi Doarjja nammavuolláičálliiguin vuolláičállagiiguin unnimusat 50 olbmos mii lea loahpalaš jienastuslogus dieđiheami doarjjan.
  3. Kopiija beavdegirjjis gos boahtá ovdan ahte joavku, bellodat dahje sullasaš lihttu lea dohkkehan njuolggadusaid ja stivrra.

Dát dáhpáhuvvá go Válgaeiseváldi lea váldán vuostá din dieđiheami

Válgaeiseváldi almmuha dieđihuvvon namahusa siiddus val.se. Jus muhtin diehtu váilo dahje dárbbaha čilgehuvvot de mii boahtit váldit oktavuođa joavkkuin, bellodagain dahje sullasaš lihtuin daid oktavuođadieđuid bokte maid dii lehpet dieđihan skovvái. Mii váldit oktavuođa dinguin vuosttažin e-boastta dahje telefovnna bokte. Jus dii ehpet guođe dievasmahttimiid mii eat sáhte dohkkehit din dieđiheami. Mii dárkkistit vai namahus ja vejolaš symbola ii seaguhuvvo soames iežá namahusain mii lea mielde seammá válggas.

Go mii leat gieđahallan ášši gustovaš njuolggadusaid mielde mii mearridit. Jus mii mearridit registreret namahusa mii almmuhit dan siidui val.se.

Jus válgaeiseváldi ii dohkket din dieđiheami dat dieđiha jovkui, bellodahkii dahje sullasaš lihttui. Diehtu ahte dieđiheapmi lea gieđahallama vuolde váldo eret siiddus val.se. Mearrádusa sáhttibehtet váidalit Válgageahččalanlávdegoddái (Valprövningsnämnden).

Váidaleapmi ferte boahtán lávdegoddái vahku siste dan rájis váidaluvvon mearrádus almmuhuvvui siiddus val.se. Jus mearrádus ii leat almmuhuvvon (go mii eat dohkket dieđiheami) de galgá boahtit vahku siste dan rájis váidaleaddji oaččui diehtit mearrádusa birra.

Evttohasat ja válgalihput

Joavku, bellodat dahje sullasaš lihttu sáhttá dieđihit evttohasaid ovtta dahje máŋgga listtuide. Listtu lea čoakkálmas evttohasaiguin viissis ortnegis. Juohke listtu ferte sisdoallat unnimusat golbma evttohasa (seammá olmmoš ii sáhte leat máŋggaid listtuin). Listtut prentejuvvojit válgalihpuide mat sáddejuvvojit visot jienastanvuoigatvuođalaččaide.

Válgii Sámediggái gávdnojit dušše válgalihput sihke namahusain ja evttohasnamain. Eai leat guorus válgalihput dahje válgalihput dušše namain joavkkus, bellodagas dahje sullasaš lihtuin.

Dohkkehit válgalihpokorrektuvrra

Válgaeiseváldi ráhkada válgalihpokorrektuvrra mii sáddejuvvo e-boastta bokte dan olbmui gean bellodat lea dieđihan korrektuvrraovddasvástideaddjin. Dan siva dihte go lea nu oanehis áigi ovdal prentehusa de bellodaga ovddasvástideaddji ferte addit vástádusa korrektuvrras dakkaviđe.

Maŋŋil go korrektuvrraovddasvástideaddji lea dohkkehan korrektuvrra de válgalihppu sáhttá prentejuvvot.

Válgalihpuid prenten

Válgalihput prentejuvvojit vilges báhpirii sturrodagain A6. Válgalihpuide prentejuvvo bellodaga namahus ja dieđihuvvon evttohasaid namat.

Válgalihpus ožžot leat eanemusat 72 evttohasa ovdabealde ja duogábealde, jus evttohas dušše váldá ovtta gurgadasa válgalihpus.

Válgalihpuid juohkin

Bellodagat geat leat dieđihan iežat ja evttohasaid áiggil ožžot prentejuvvon ja juogaduvvon válgalihpuid Válgaeiseválddis.

Jus ovtta bellodagas leat máŋggat listtut de prentejuvvojit seammá ollu juohke listtus.

Válgaeiseváldi sádde ovtta gáhppálaga juohke válgalihpus ovttas jienastangoarttain visuide geat leat mielde loahpalaš jienastuslogus. Válgalihput leat maid sajis jienasteddjiide visot válgalanjain.

Dasa lassin bellodagat ožžot 1 000 válgalihpu juohke listtus maid besset iežat juohkit nu go háliidit.

Válgalihpuid máksin

Jus bellodat háliidat diŋgot eanet válgalihpuid go dan maid bellodat lea ožžon nuvttá de sáhttibehtet váldit oktavuođa minguin eanet dieđuid oažžut goluid ja máksima birra.

Dii dahkabehtet diŋgoma seammá skovvái gosa dieđihehpet namahusa.

Diehtu dutnje evttohassan válgii Sámedikkis.

Jus galgá leat válljenvejolaš válgii Sámediggái de:

  • dus galgá leat jienastanriekti válggas Sámediggái.
  • don galggat dieđihuvvon evttohassan registrerejuvvon joavkkus, bellodagas dahje sullasaš lihtus.

Evttohasat galget miehtat dieđiheapmái čilgehusa bokte

Juohke dieđihuvvon evttohas galgá guođđit iežainis vuolláičállon čilgehusa jovkui, bellodahkii dahje lihttui. Evttohas sáhttá maid guođđit čilgehusa digitálalaččat. Mii boahtit almmuhit liŋkka miehtamii dieđihuvvot evttohassan BankID dahje Freja ID+ bokte siiddus val.se guovvamánus 2025.

Čilgehusa bokte evttohas addá lobi dieđihuvvot ja leat mielde válgalihpus.

Joavku, bellodat dahje sullasaš lihttu guođđá sisa visot čilgehusskoviid Válgaeiseváldái.

Bellodatlisttut

Visot joavkkut, bellodagat dahje sullasaš lihtut mat leat registrerejuvvon válgii ožžot čoahkkáigeasu muhtin dieđuin loahpalaš jienastuslogus, namalassii nama, čujuhusa ja riegádanáiggi dan jienastanvuoigaduvvon olbmui. Sámedikki válgahálddahus juohká bellodatlisttuid maŋŋil go Válgaeiseváldi lea mearridan visot joavkkuid, bellodagaid ja sullasaš lihtuid registreremiid birra. Jus dis leat eanet jearaldagat bellodatlisttuid birra dii sáhttibehtet váldit oktavuođa Sámedikki válgahálddahusain.