Published: 10 April 2025
Jienas válggas Sámediggái
Válggas Sámediggái miessemánu 18 beaivvi 2025 don sáhtát jienastit guovtti ládje. Don sáhtát jienastit válgalanjas válgabeaivvis dahje reivejienastit Ruoŧas dahje olgoriikkas.
Reivejienas Ruoŧas dahje olgoriikkas
Sullii mánu ovdal válgabeaivvi Válgaeiseváldi sádde materiála ja jienastangoartta visuide geain lea jienastanvuoigatvuohta ja leat mielde dan loahpalaš jienastuslogus.
Materiála sisdoallá jienastangoartta, válgalihpuid, válgareiveolggoža, doavdnjereiveolggoža ja dieđuid got válbmet iežat jiena.
Don sáhtát reivejienastit nu jođánit go leat ožžon du materiála boasttain. Don fertet bostet reivejiena vai lea ollen ovdal go jienat álget lohkkojuvvot miessemánu 26 beaivvi. Jus don leat olgoriikkas de soaittát dárbbahit sáddet dan mihá árabut.
Ná dagat go reivejienastat
Reivejienasteapmái dárbbahat
- du jienastangoartta/doavdnjereiveolggoža
- válgalihpu
- válgareiveolggoža
- doavdnjereiveolggoža
- guokte olbmo badjel 18 jagi geat sáhttiba leat vihtanasat.
Ná reivejienastat:
- Vállje okto válgalihpu dan joavkkus, bellodagas dahje sullasaš lihtus masa háliidat jienastit.
- Russe ovtta evttohasa válgalihpus jus háliidat persovdnajienastit. Bija válgalihpu válgareiveolggožii. Ale máhco válgalihpu. Reiveolggoža giddet nu ahte juobe liibmet gitta dan vai máhcut sisa ravdda.
- Dál du vihtanasat galgaba leahkit mielde. Bija iežat válgareiveolggoža jienastangortii/doavdnjereiveolggožii ja liibme gitta dan. Čále du nammavuolláičállima jienastangortii ja divtte goappeš vihtaniid čállit iežaset nammavuolláičállimiid ja iežaset čujuhusaid.
- Bija liibmejuvvon jienastangoartta/reiveolggoža dan alit doavdnjereiveolggožii. Dárkkis vai nummar jienastuslogus oidno láses. Liibme gitta doavdnjereiveolggoža.
- Boste reivejiena áiggil nu ahte lea ollen ovdal go jienat álget lohkkojuvvot miessemánu 26 beaivvi. Boastamearka lea mákson Ruoŧas. Olgoriikkas dárbbahat boastamearkka. Dál don leat jienastan!
Dárbbahat go ođđasit dahkat?
Ale geavat jienastangoartta/reiveolggoža dahje doavdnjereiveolggoža man don juo leat liibmen gitta. Jienat mat leat rahppon sáhttet hilgojuvvot go galget lohkkojuvvot. Váldde dan sajis oktavuođa Sámedikkiin dahje Válgaeiseválddiin ja diŋgot ođđa reiveolggoža.
Jus don dárbbahat veahki válbmet iežat reivejiena
Jus dus lea doaibmahehttehus dahje sullasaš mii dahká ahte don it ieš sáhte válbmet iežat jiena de sáhtát sihtat ovtta vihtanasain dahje soames iežá olbmo veahkehit du.
Jus lea dárbu son ožžo ovdamearkka dihte veahkehit du merket persovdnajiena ja coggat válgalihpu válgareiveolggožii.
Filbma got reivejienasta válggas Sámediggái
Don sáhtát válljet ruoŧa tekstema go filbma vuosehuvvo.
Reivejienas Sámediggeválggain
Don sáhtát reivejienastit sihke Ruoŧas ja olgoriikkas Sámediggeválggain.
Don dárbbahat guokte vihtaniid iežat jienastankoartta mii maid lea
olgguldaskonvoluhtta, válgalihpu, válgakonvoluhta ja bajilduskonvoluhta.
Vihtanat sáhttet leahkit geat fal mat leat deavdán 18 jagi.
Bija ortnegii du jiena akto ieš.
Bija ruossa evttohassii jus háliidat persovdnajienastit.
Bija válgalihpu válgakonvoluhttii ja gidde dan.
Bija válgakonvuleahta olgguldaskonvulehttii.
Dan galggat dahkat vihtaniid oidnosis.
Čális vuollái iežat namain.
Vihtanat deavdiba iežaska dieđuid ja čálliba vuollái.
Liibme gitta olgguldaskonvoluhta ja bija dan bajilduskonvoluhttii.
Dárkkis ahte du jienastanlogunummar oidno konvoluhta ovddabealde láses.
Gidde bajilduskonvoluhta ja liibme dan gitta.
Leanastivrra čujuhus lea prentejuvvon bajilduskonvulehttii.
Don it dárbbaš boastamearkka go bostet jiena Ruoŧas.
Lea dušše dárbu dasa jus leat olgoriikkas.
Bija reiveolggoža reivelođái vai olle maŋemusat vahku maŋŋil válgabeaivvi.
Jus don leat olgoriikkas de soaittát dárbbahit bostet iežat jiena árrat.
Dál don leat jienastan!
Du jietna boahtá leanastivrii Norrbottenii ja doppe visot jienat lohkkojuvvojit.
Jienastit válgalanjas válgabeaivvis
Válggas Sámediggái don sáhtát jienastit váikko makkár válgalanjas válgabeaivvi miessemánu 18 beaivvi 2025. Válgalatnja lea rabas gaskal diibmu 8.00 ja 20.00.
Gávnna válgalanja
Válgalanjat leat čuovvovaš báikkiin:
Báiki | Latnja |
|---|---|
Gárasavvon | Eurosuando, Treriksvägen 1 |
Badje Sohppar | Övre Soppero skola, sporthallen |
Giron | Sametingets kansli, Adolf Hedinsvägen 58 |
Jiellevárri/Váhčir | Folkets Hus, Hantverkaregatan 5–7 |
Jåhkåmåhkke | Ája konferens, Sparbankssalen, Lärargatan 4 |
Árjepluovve | Medborgarhuset, Strömvägen 23 A |
Dearna | Folkets Hus, Bergastigen 7 |
Árviesjávrrie | Samegården, Lappstadsgatan 9 |
Julevu | Kulturens Hus,Skeppsbrogatan 17 |
Suorssá | Folkets Hus, Stationsgatan 16 |
Bihtám | Kyrkcenter, Piteå församling, Nygatan 23 |
Máláge | Församlingshemmet, Kyrkogatan 3 |
Syöldate | Stadshuset Brinken, Trädgårdsgatan 6 |
Vualtjere | Folkets Hus, Tingsgatan 8 |
Liksjoe | Gammplatsen, Entrehuset |
Hotagen/Rötviken | Rötviken Bygdegård |
Ubmeje | Tráhppie, Gammlia, Helena Elisabeths väg 4 |
Staare | Gaaltije, sydsamiskt kulturcentrum Köpmangatan 58 |
Bïenjedaelie (Funäsdalen) | Funäsdalens centralskola, Skolbacken 1 |
Sjädtavaellie (Sundsvall) | Finska föreningen, Kyrkbergsvägen 38 |
Stockhoalbma | Solidaritetshuset, bv – ingång från gaveln, Tegelviksgatan 40 |
Váldde mielde id-duođaštusa ja jienastangoartta
Don dárbbahat váldit mielde iežat id-goartta ja jienastangoartta jus galggat jienastit iežat válgalanjas válgabeaivvi.
- Jus dus ii leat id-duođaštus de okta iežá olmmoš sáhttá duođaštit du identitehta, muhto de dat olmmoš ferte vuosehit id-duođaštusa.
- Jus don leat vajálduhttán dahje láhppán iežat jienastangoartta de sáhtát oažžut ođđa jietnavuostáiváldis. Válgareiveolggožat ja válgalihput bohtet maid gávdnot válgalanjas.
Jietnavuostáiváldit geavahit du jienastangoartta mainna sáddejit viidáseappot du jiena Leanastivrii Norrbottena leanas gos dat boahtá merkejuvvot jienastuslogus ja rehkenastot.
Ná jienastat válgalanjas
- Vállje okto válgalihpu dan joavkkus, bellodagas dahje sullasaš lihtus man ovddimusat háliidat jienastit. Don oaččut válgareiveolggoža jietnavuostáiváldis jus dus ii leat mielde.
- Mana okto válgašearpma duohkái.
- Russe ovtta evttohasa válgalihpus jus háliidat persovdnajienastit. Bija válgalihpu válgareiveolggožii. Ale máhco válgalihpu. Reiveolggoža giddet nu ahte liibmet gitta dan vai máhcut sisa ravdda.
- Mana jietnavuostáiváldái iežat válgareiveolggožiin, du ID-duođaštusain ja du jienastangoarttain/doavdnjereiveolggožiin. Jus don váillahat ID-duođaštusa de sáhtát sihtat iežá olbmo gii lea badjel 18 jagi duođaštit du identitehta. Dalle dat olmmoš ferte vuosehit iežas ID-duođaštusa.
- Jietnavuostáiváldit dárkkistit vai jietna lea válbmejuvvon rivttes láhkái ja merkejit ahte don leat jienastan. Dan maŋŋil sii cogget válgareiveolggoža válgareiveolggožii/doavdnjereiveolggožii ja liibmejit gitta dan. Jietna bidjo jietnačoagginlihttái. Dál don leat jienastan!
Jus don dárbbahat veahki válbmet iežat jiena válgalanjas
Jus dus lea doaibmahehttehus dahje sullasaš mii dahká ahte don it ieš sáhte válbmet iežat jiena de sáhtát sihtat soapmása veahkehit du šearpma duogis.
Jus lea dárbu dan olmmoš ožžo ovdamearkka dihte veahkehit du merket persovdnajiena ja coggat válgalihpu válgareiveolggožii.
Don mearridat ieš gii veahkeha du muhto don sáhtát maid sihtat veahki jietnavuostáiváldis. Jietnavuostáiváldiin lea jávohisvuođageasku ja ii oačču muitalit geasage maid don leat jienastan.
Válgalanjas jienasteapmi Sámediggeválggain
Válgabeaivve sáhtát jienastit Sámediggeválggain válgalanjas gos fal Ruoŧas.
Váldde mielde sihke jienastankoartta, mii maid lea bajilduskonvoluhtta, ja id-duođaštusa válgalatnjii.
Váldde válgakonvoluhta ja válgalihpu.
Mana okto guorus válgašearpma duohkái.
Merke ruossa evttohassii jus háliidat persovdnajienastit.
Bija válgalihpu válgakonvoluhttii ja gidde dan.
Mana jietnavuostáiváldi lusa ja atte sutnje du id-duođaštusa, válgakonvoluhta ja jienastankoartta.
Jietnavuostáiváldi dárkkista du identitehta ja merke ahte leat jienastan.
Jietnavuostáiváldi bidjá du válgakonvoluhta olgguldaskonvoluhttii ja liibme dan gitta.
Jietnavuostáiváldi luoitá loahpas olgguldaskonvoluhta čohkkenlođái. Dál don leat jienastan ja du jietna sáddejuvvo Norrbottena leanastivrii gos jienat rehkenasto.